lær Eqv 67% vit .. tvau ßrk 11* 20*B, bål tvau Eir 1, vit hQrmog tvau Opr III 4*; gen. horna tveggja Eym 19*; dat. okr mærom tveim Sd 3*; acc. i tvau ₍entzwei': afr i tvau áss brotnaþe Eym 12% hraut enn hqfge hallr sundr i tvau Ort 23*.

Composita: tvé-vetr; hvár-tveggja. tvé-vetr, adj. (norw. tvi-vetter, fær. tvæ-vetur in: tvæ-vetur-jörö; vgl. got. twalib-wintrus) zwei lointer alt, zweijährig: m. sg.dat. svá's friþr kvenna .. sem ake jó óbryddom á ise hqlorn, teitom tvévetrom, ok sé tamr illa Eqv 89³.

tviþr, adj. (norw. tvinn, fær. tvinnur; vgl. got. tweihnai, alts. afris. twéne, ags. twégen, ahd. zwéne) zweifach, doppelt: m. sg. acc. ek mon segja þér sváran sús-breka ok tvinnan trega Skm 29*.

*tyfr, n. zaubermittel, zaubertrank: pl. dat. surner Gotþorme gqfo . . marga hlute aþra i tyfrom Br 4b* (s. 353 anm.).

tygge, m. fürst: sg. dat. (Granmars syner) møtto tyggja i tunhliþe EEI49*; acc. hQtt mono hlæja Hundings syner .. ef meirr tyggja munar at søkja hringa rauþa an hefnd fyþor Bm 15*.

tyggva (tQgg; norw. fær. tyggja, schwed. tugga, dän. tygge; ags. céowan, ahd. kiuwan: Streitberg, IFI, 514) kauen: prt. ind. sg. 2. (mit suff. pron.) t.Qggtu tiþlega, trúþer vel jQxlom Am 78*; opt. sg. 1. beþet mik at tyggva OþrII41* (Bugge, Fkv. 426*-); part. prt. n. pl: acc. hjQrto hugþak þeira (hauka) viþ hunang tuggen Oþr II42*, suna hefr þinna . . hjQrto hræ-dreyrog viþ hunang of tuggen Akv 39².

1. *týja, f. zweifel(?): sg.nom. ey vas mér týja, meþan vit tveir lifþom, nú's mér enge, es ek einn lifek Akv 28³.

2. týja (þ; norw. tya) helfen; in: full-týja.

týna (nd; nonv. tyna, fær. tyna) verlieren (eho): inf. fyrr skalk mino fjQrve låta, an þeirar meyjar meiþmom tyna Sg 15% vilkat mann trauþan né torbønan of ora SQk aldre týna Sg 50% Atle mon Qndo tyna, sælo sinne ok sona life Sg 59², hón (Guþrún) eige mon of óra SQk aldre týna Sg 61², þóttomk qIIo betra, ef léte mik life tyna 0_prII13 *; prt. opt. sg. 3. þik

kvazk hilmer (Helge) bitta vilja, áþr itr-borenn Qndo týnde EEv 37*.

týne, n. (nonv. tyne; mhd. ge-ziune) umzäunung, hof; in: sam-tynes.

5 typpa (pþ; norw. typpa) eine spitze bilden, etw. wie eine spitze aufrichten (den kopfputz): imper. pl. 1. haglega of hQfoþ typpom ßrk 15*; prt. ind. pl. 3. haglega of hQfoþ typþo ßrk 19*. 10 tysvar, adv. (aschwed. tösvär, tysver, adän. tysver; vgl. got. twis-stass) zwei-mal: Týr leitaþe tysvar hrøra (bver) Eym 34% nefna tysvar Ty Sd 6*. tæla (ld; ags. tælan) betrügen, betören, 15 überlisten (ehn): inf. (Regenn) vill tæla mQg þanns truer hQnom Fm 33²; prs. ind. sg. 3. þá vér fegrst mælom es vér flåst hyggjom, þat tæler horska huge Eqv 90*; part. prt. m. sg. acc. tQlom miklom ek kveþ 20 tældan þik Alv 35*.

f- {norw. taag, vgl. schwed. tåga) wurzelfaser, wurzel: sg. acc. tré tekr at hniga, ef høggr tQg undan Am 69³. tQl, f. (ags. tæl, tål, ahd. zåla) list, 25 trug: pl. dat. tQlom miklom ek kveþ tældan þik Alv 35*.

Compositum: tålar-dis. tQng, f. (norw. fær. tong, schwed. tang, dän. tang; ags. afris. tange, ahd. zanga) 30 zange: pl. acc. (æser) tanger skópo ok tol gørj)0 Vsp 7*.

tQnn, f. (norw. f ær.i onn, aschwed. adän. tann, tan; got. tunþus, rn., afris. tond, toth, ags. tóð, ahd. zand) zahn: pl.nom. 35 tenn hQnom (Vølunde) teygjask, ef téþ es sverþ Vkv 18²; dat. or tQnnom tveggja þeira (húna) sló hann (slok) brjóstkringlor Vkv 26* 38*, (runar ristnar) á Sleipnes tQnnom Sd 15*. 40 Composita: tann-fé; hilde-tQnn, þref-tQnn.

* tQrog-hlýra, adj. indecl. (vgl.ags.téarig-hléor) mit beträhnten wangen: (Guþrún gekk) at telja tQroghlýra móþog spell Ohv 9*. 45 tórogr, adj. beträhnt; in: tQrog-hlýra. tQtrog-hypja, f. weib mit zerlumpter kleidung, lumpenmensch: sg.nom. Imþar dotter tQtroghypja EEI45*. — Als weibl. eigenname Bpl3*. 50 tQtrogr, adj. zerlumpt; in: tQtroghypja.