uppe né niþja in heldr nefgjQld faa HH 112² (Maurer, Island s. 335).

liefna (nd; norw. nemna, fær. nevna, aschwed. nämna, adän. næfnæ, nævne; got. namnjan, alts. nemnian, ags. ahd. nemnan, afris. namna) 1) nennen: inf. f>á kømr annarr enn mQtkare, þó þorek eige þann at nefna Hdl 45% (fm skalt sig-rúnar) rista á hjalte hjQrs, sumar á vét-rimom, sumar á valbQStom, ok nefna tysvar Tý Sd 6⁴; prs. ind. pl. 3. hvat þjóþkonung þegnar nefna? Orp i², fljóþ 's at Heimes fagrt álitom, hana Brynhilde bragnar nefna Orp 27²; imper. sg. 2. (mit suff. pron.) nefndu þínn, fála! fQþor HHv 16²; part. prt. m. sg. nom. Fróþi konungr sótti heim-bof) i Svíþjóf) til þess konungs er FjQlnir ernefndr Ort 15, HengikjQptr er så nefudr er Fróþa konungi gaf kvernina Ort 20; pl. acc. Silfrtopr ok Siner, svá heyrþa ek þá (hesta) nefnda FM10^Qv.l.; nefnask sich nennen: prt. ind. sg. 3. sá (maþr) var i feldi blám ok nefndiz Grimnir Orm 28, (Heimdallr) kom at ein um húsabœ ok nefndiz Rigr Bþ 3, kvam at garþe gengel-beina . . nefndesk fir Rß 10% guþin finna gýgi i helli nQkkorum er ]?Qkk nefndiz (hon nefndiz ?Qkk Wr) FM 5% hann (Sigurfjr) hitti mann at máli úti fyr hQll-inni, så nefndiz Geitir Orp 4, hon nefndiz Sigrdrifa ok var valkyrja Sd 4 pr 1; 2) aussprechen: part. prt. m. pl. acc. svá gange f)ér, Atle! sem fm vif) Gunnar åtter eifm opt of svarþa ok år of nefnda Akv 32².

negla (ld; norw. feer. negla, aschwed. näghla; got. nagljan in: ga-nagljan, alts. neglian, ags. næglian, ahd. nagalen) nageln, benageln: part. prt. f.pl. nom. negldar VQro brynjor ₍die lederkoller waren mit metallenen knöpfen oder schuppen versehen' (Weinh. 210; DA IV, 170) Vkv 8³.

nei, negat. interj, (norw. fær. nei, aschwed. ne, nei, adän. nej; got. ni aiw: AKock, Ark. 14,266) nein: (trollkona) bauþ fylgþ sina Heþni. Nei, sagþi hann HHv 30 pr 8, Fáfnir ok Reginn krQffm Hreifmiar niþgjalda eptir Otr brófmr sinn; hann kvaf) nei viþ Rm 9 pr 2, beiddiz Regiun at hafa fQfmrarf sinn, en Fáfnir galt þar nei vif) Rm 11 pr 2.

* neiss, adj. (vgl. norw. neisa ₍beleidigen, ärgern', feer. neisa ₍schimpf, possen', aschwed. nesa, adän. nese, f. dass.; mhd.

neisen ₍plagen, verderben') beschimpft, entehrt; verachtet: m. sg.nom. neiss es nøkkvifjr hair Hqv 49⁴.

Compositum: 6-neiss. 5 *neit, conj. (ahd. néowiht?) und nicht, auch nicht, noch (??): mon á beinom brinna yþrom fære eyrer, þás fram komeþ .. neit Menjo góþ, min at vitja Sg 51⁴ (s. x. st. und Bugge, Beitr. 22,124). io nekkverr, nQkkorr, pron. indef. (aus *né veitk hverr ₍nescio quis'; norw. nokon, fær. nakar, aschwed. nakvar, nokor, adän. nokær, noger; vgl. ags. nát-hwá, nát-hwilc, nát-hwæt, ahd. ni weiz hwer, 15 ni weiz hwaz) irgend einer, jemand; im plur. irgend welche, einige: m. sg.nom. verþr af Qllom (Fenres kindom) einna nekkverr tungls tjúgare i trolz hame Vsp 40³, vanr nQkkorr så hana (Gná) FM4^b; 20 dat. þat .er sagt, at guþin finna gýgi i helli nQkkorum FM5¹, finna þeir (sendimenn) i helli nQkkorum hvar gýgr sat FM5*Wr, gefa mont Guþrúno .. nøkkorom skeyte Sg 55¹; acc. Atli jarls sonr stóþ 25 einn dag vif) lund nQkkurn HHv 11; pl. nom. vanir nQkkorir så hana (Gná) FM 4⁶Wr; f. sg. nom. (Brynhildr) fór um tun þar er gýgr nQkkur bjó Hlr 5; dat. (Heimdallr) fór ferþar sinnar ok framm 30 meþ sjóvarstrQndu nQkkorri Bþ 3; acc. (f>eir Sigurþr) beittu fyr bergsnQS nQkk-ura Bm 15 pr 3; n. sg. nom. segþu mér þat, FjQÍsviþr! . . hvárt sé manna nekkvat [d. i. *né veitk hvat] þats mege inn koma? 35 Fj 21% segfm mér þat, FjQlsviþr! .. hvárt sé matar nekkvat þats þeim (gQrmom) menn gefe? Fj23% s. m. þ. F. .. hvárt sé våpna nekkvat, þats knege Viþofner fyr hniga á Heljar sjQt? Fj 25% s. m. f>. F. 40 .. hvárt sé mæta nekkvat þats menn hafe, ok verþr f)vi en fQlva gýgr fegen ? Fj 29 % s. m. f). F. . . hvárt sé manna nekkvat Jmts knege á Menglaþar svQsom arme sofa? Fj 41 % gløpr es gests kváma, ef i gøresk 45 nekkvat Am29⁴; dat. hann (Helgi) drap Hata jQtun, er hann sat á bergi nQkkuru HHv 11 pr 5, Granmars synir sátu á bjargi nQkkuru HH II 16 pr 6; kveþk nekkve [d.i. *né veitk hvi] norner valda HHII 18% 50 f>ann (Atla) hefk allra ætgQfgastan fylke fundet ok framast nekkve (_t am weitesten jegliches überragend') Oþr II 31% vesa mon þat fyr nekkve Am 24⁴; acc. ek 24*