eige mér viþ sun Bnþla ætt at auka né lifer, byggom bæþe saman Skm 20*, una life GþrlI28⁴, verf>r eige mér verr bana mont mér brøf>ra bøta aldrege né at ynþe né bQl bréþra at bura skjóle Gþr vinna þess etke, at mér vel þykke Am H34⁴, mik Atle kvaf) eige myndo lýte 68⁵; n) hverge — né nirgends — noch: ráf>a né lQst gørva Od22², sitr eige hér 5 heyr nu, Loke! hvat ek nu mæle, es snQr né dotter sus Guþrúno gæfe hnosser enge veit jarþar hverge né uphimens: Ohv 19 *, gaf bann (Frófú) f)eim (ambáttum) qss 's stolenn hamre ßrk2⁴; o} auch eigi lengri hvild né svefn, en mef>an das interrog. pron. hvat (auf welches gaukrinn þagþi eþa ljóþ mátti kveþa Ort verneinende antwort erwartet ivird) kann 23; e) hvárke — né, dass.: hvárke Jm 10 das erste glied der disjunct. periode ein-þá þorþer fyr hræzlo þinne fisa né h njosa, leiten: hvat's þat alfa né åsa sun a né svát Fjalarr heyrþe Hrbl 80, hvárki mátti vissa vana? du bist doch wol nicht von honum (Sigmundi) eitr granda utan né den elben noch von den asen usw. Skm innan Sfl2., unþer hvárke úte né inne, 17^1,2, hvat mege fótr føte véitá né hold-syster min! nema bjá Sigverþe Gßr 116⁴, 15 groen hQnd annarre? Hm 13⁴; p) das mér Atle f)at einne sagþe, at hvárke lézk erste glied der disjunet. periode steht hQfn of deila, goll né jarþer, nema gefask zuio. ganz ohne negat.: skósmiþr þú veser létak Sg 37*, hlýre þínn hvárke þorþe eld né skeptesmiþr, nema fm sjQlfom þér sér at ríþa né yfer stiga FH3*; f) né — ok Hqv 125⁴, at háþe né hlátre haffm aldrege etke, dass.: hon ser at life lQst né visse 20 ganganda né gest Hqv 131⁴, vif) hleife mik ok at aldrlage etke grand Sg 5¹; g) æva sældo né vif) hornege Hqv 139^L, q\n né

— né, dass.: jQrþ fanzk æva né up- penning hafþer fm þess aldrege vanréttes, himenn Vsp 3*, (Våle) þó æva hendr né vesall! Ls 40 *, feller hann (hann feller) hQfof) kembþe, áþr á bål of bar Baldrs eldr né járn Fj 14⁴ 15⁴, kviks né dauþs andskota Vsp 34^l, þat (Ijóþ) kann ek et 25 nautka ek karis sonar FM5¹⁴, vif) Þjóþ-átjánda, es ek æva kennek mey né manz mars sun þatke áttak, es vQi'þ né verr kono Hqv 163²; h) sjaldan — né selten vinna knátte OþrII13⁴, kvamtat af J)inge, (d. i. gar nicht) — noch: sjaldan liggjande es vér þat frægem, at Jm SQk søtter né ulfr lær of getr né sofande maþr sigr Hqv slékþer aþra ₍wenn du heimkamst hattest 58⁴; i) siþ — né spät (cl. i. gar nicht) 30 du tveder streit gesucht noch andere

— noch: sif) mont, Helge! hringom ráf)a überlistet'(?) Am95².

.. né RQj)olsvQllom .. ef æ þeger HHv 6²; Compositum: neit (?). C

k) enge (mange, hvárge) — né keiner — nef, n. (norw. fær. nev, aschwed. näf, noch: skua ok bróka skammesk enge maj>r näb, adän. næb, ags. ndl. neb) 1) nase: né hests in heidr Hqv 61⁴, akre ársQnom 35 sg. nom. nif)rbjúgt er nef (firar) Rþ J.O⁴; true enge maþr né til snimma syne Hqv 2) schnabel: sg. dat. (runar ristnar) á 87², nú kveþk enskes ørvænt vesa sif> né arnar nefe Sd 16², á nefe uglo Sd 17⁴. snimma HHII47², J)á var ok engi jijófr Composita: nef-fQlr, nef-gjQld. né ránsmaþr Grt 12, hér skyle enge Qþrom nefe, m. (ags. nefa, afris. neva, grauda, til bQls bua né til bana orka, né 40 ahd. nefo; vgl. adän. nef ₍Stiefvater') hQggva J)vi hvQSSO sverþe, J)ót bana brójíor bruder- oder sehwestersohn, neffe; ver-bundenn finne Ort 6²'*; meyjar orþom wandter überhpt: sg. nom. Iiilmes nefe skyle mange trua né þvís kveþr kona Hqv Rm 26⁴F.

83²; (Fróþe) hét hváregre hvilj) né ynj)e, nef-fQlr, adj. 1) bleichnäsig: m. sg. áþr hann heyrþe hljóm ambátta Grt 2*; 45 dat. (Gudrun) Qlkráser valf)e nauþog nef-l) får — né selten einer (d. i. niemand) fQlom (Atla) Akv 38⁴; 2) - mit gelblich

— noch: får treystesk f)ar fylkes rekka weissem schnabel: m. sg.nom. slitr nae eld at rif>a né yfer stiga r 2¹¹ (vgl. neffQlr (are) Vsp 50⁴R.

fære .. neit Sg 51⁴, s. neit); m) aldrege *nef-gjqld, n.pl. (vgl. aschwed?. näf-

— né niemals—noch: at háþe né hlátre 50 giäld) ₍kopfbusse', busse die für jeden hafþu aldrege ganganda né gest Hqv 131^b, köpf (wörtl. für jede nase) den erben der eple ellifo ek J)igg aldrege at manzkes erschlagenen entrichtet werden musste, munom, né vit Freyr, meþan okkart fjQr wergeld: acc. létat buþlungr (Helge) bóter

c7